Michigani ksülitooliprogramm

Ksülitoolisisaldusega närimiskummil on oluline roll kaariese profülaktikas ja kontrolli all hoidmises  

Michigani ksülitooliprogrammi (1986-1995) uuriti ksülitoolisisaldusega süljestimulaatorite kasutust hambakaariese profülaktikas. Programmi raames läbi viidud uuringud koosnesid mitmetest kliinilistest katsetest ja laboriuuringutest ning viidi läbi Belize'is (Kesk-Ameerikas), Michiganis, Ohios, Soomes ja Eestis.

Kümme aastat kestnud uuringute tulemused kinnitavad, et 100% ksülitooliga magustatud närimiskumm mängib olulist rolli kaariese profülaktikas ja kontrolli all hoidmises. Michigani uuringutes kasutatud taoliste omadustega närimiskumm oli valmistatud Leaf Finlandi poolt. Närimiskumm töötati välja ja toodi turule selle programmi tulemusel.

Belize'i uuringud ksülitoolisisaldusega närimiskummi mõjust

Ajavahemikus 1989-1994 toimunud uuringus ksülitoolisisaldusega närimiskummi mõjust jäävhammastele võrreldi närimiskummi mõju hambakaariese lisandumisele erinevate magusainete toimimise, nende magusainete närimiskummides sisaldumise osakaalu ja närimise sageduse kaudu esialgselt 10-aastastel isikutel 40-kuulises topeltpimedas rühmauuringus.

Uuringud viidi läbi Kesk-Ameerikas Belize'is. Kaariese esinemine Belize'is on olnud kõrge. Närimiskummidel olid võrreldavad organoleptilised omadused ja põhimõtteliselt samas koondsisalduses polüoole või suhkruid, sisaldades kas ksülitooli, sorbitooli või sahharoosi. Närimiskummi, kas lehekeste või padjakeste kujul, näriti kolm kuni viis korda päevas kooliaasta jooksul.

Kauko K. Mäkinen, Michigani ksülitooliprogrammi juht.

 

Suure ksülitoolisisaldusega närimiskummil on remineraliseeriv mõju

Pikaajalised Belize'i hambauuringud on näidanud suure ksülitoolisisaldusega närimiskummi korrapärase närimise selget remineraliseerivat mõju. Ksülitoolisisaldus on ilmselgelt otseses seoses kaariese vähenemise määraga: mida rohkem oli närimiskummis ksülitooli, seda tõhusamalt saavutati kaariese vähenemine. Samuti oli vastastikune seos kasutussageduse ja tulemuste vahel.

Uuringusse kaasati 9 rühma, milles kokku 1277 õpilast. Kontrollrühmale ei antud üldse mingisugust närimiskummi, neli ksülitoolisisaldusega närimiskummi saanud rühma said närimiskummi kas lehekeste või padjakeste kujul koos juhistega neid järelevalve all kas kolm või viis korda koolipäeva jooksul närida, üks rühm kasutas sorbitoolisisaldusega närimiskummi viis korda koolipäeva jooksul, kaks rühma said kas sorbitooli- või ksülitoolisisaldusega närimiskummi padjakeste kujul viis korda koolipäeva jooksul ning üks rühm kasutas sahharoosisisaldusega närimiskummi viis korda koolipäeva jooksul. Esmaseks mõõtemuutujaks oli hambapinnale märgatavate kaariesekollete tekkimine, mis on tuvastatavad hambaemaili füüsilise kaotuse ja võimalik hambakahjustuste levik dentiinini selliste hambapindade puhul, mille augud ei asunud igemepiiril või mis ei olnud vallandunud igemepiirilt. Statistilised võrdlused tehti vastavalt suhtelisele kaarieseohule, mida seostatakse iga vastava närimiskummitüübi kasutusega võrrelduna närimiskummi mitte saanud rühmaga.

100% ksülitooliga magustatud närimiskummi puhul oli kõige märkimisväärsem kaariest ennetav toime

Uuringute tulemused näitavad, et polüoolidega magustatud närimiskummide puhul eksisteerib kaariesevastane pingerida. Olgugi, et sorbitooliga magustatud närimiskumm on märgatavalt vähem kariogeenne kui suhkruga magustatud närimiskumm, paranevad närimiskummi kaariesevastased omadused märgatavalt kombinatsioonis ksülitooliga, olles tunduvalt suuremad siis, kui ksülitooli- ja sorbitoolisisalduse suhtarv suureneb kuni 3:2 (vt alltoodud tabel).

 Kaariese ulatuslikumat vähenemist täheldati 100% ksülitooliga magustatud närimiskummipadjakesi saanud rühma puhul. Sorbitooliga ja ksülitooli-sorbitooli seguga magustatud närimiskummid olid vähemtõhusad kui 100% ksülitooliga magustatud närimiskumm, kuid suutsid siiski sahharoosiga magustatud närimiskummi saanud või närimiskummi mitte saanud rühmaga võrreldes kaariese esinemist märkimisväärselt vähendada. Kõik ksülitoolisisaldusega närimiskummid vähendasid kaariese kasvu suhtelist riski suhkruga, sorbitooliga magustatud närimiskummi saanud või üldse mitte närimiskummi saanud rühmadega võrreldes.

 Viited:

Isokangas,P., Alanen,P. Tiekso,J., Mäkinen K.K. Xylitol chewing gum in caries prevention: a field stydy in children. JADA 1988 117:315-320

Hujoel P.P., Isokangas, P., Tiekso, J., Davis S., Lamont R.J., DeRouen T.A., Mäkinen K.K. A re-analysis of caries onset rates in a preventive trial using Poisson regression models. Journal of Dental Research 1994 73:573-579

Pape H.R.jr., Mäkinen K.K. Verification and maintenance of dental explorer sharpness. Oper. Dent. 1994 19:221-223

Hujoel P.P., Mäkinen K.K., Bennet C.A., Isokangas P., Isotupa K.P. Pape H.R. jr., Do caries explorers transmit infection within persons? An evalution of second molar caries onsets. Caries res. 1995 29:461-466