Ema-lapse uuring:
Ksülitoolisisaldusega närimiskummi tarbimine ema poolt aitab ära hoida kaariese teket nende lastel
1990ndate esimeses pooles alustatud ema-lapse uuringud olid esimesed kliinilised uuringud ksülitooli mõju kohta emalt lapsele edasikanduvale bakterile Streptococcus mutans ja järgnevale hammaste tervisele. Uuringu kavandajaks ja teostajaks olid Turu Ülikooli Hambaravi Instituudi dotsent doktor Eva Söderling ja Pauli Isokangas Ylivieska Tervisekeskusest.
 |
 |
|
Eva Söderling |
Pauli Isokangas |
Hambakaaries on nakkushaigus
Mida varem satuvad S. mutans bakterid piimahammastele, seda suurem on tulevikus kaariese risk. Kõige vastuvõtlikumad kaariese bakteritele on lapsed umbes kahe aasta vanuses. Tavaliselt on see ema, kes tahtmatult nakkuse oma lapsele edasi annab. Sagedased kokkupuuted ema süljega, kas jagatud toidu või luti oma suus puhastamise tõttu, on kõige tõenäolisem viis nakkuse emalt lapsele edasikandumiseks.
Emad närisid ksülitoolisisaldusega närimiskummi iga päev kahe aasta jooksul.
Turu Ülikooli Hambaravi Instituudi ja Ylivieska Tervisekeskuse ühisprojektiga tehti algust 1990ndate esimesel poolel. Uuringu eesmärgiks oli uurida, kas emade ksülitooli tarbimise harjumus võiks aidata ära hoida S. mutans bakteri kandumise emalt lapsele ja kuidas kajastuvad tulemused kaariese ilmnemise sageduses lastel.
Uuringus kutsuti osalema 195 rasedat kõrge S. mutans bakteri sisaldusega süljes. Ksülitooli saanud rühmas närisid emad ksülitoolisisaldusega närimiskummi ca 4 korda päevas umbes kahe aasta jooksul. Ksülitoolisisaldusega närimiskummi tarbimisega alustati varakult enne esimeste piimahammaste lõikumist, et tagada „ksülitoolimõju" stabiliseerimine suuõõne mikroflooras.
Kahes erinevad kontrollrühmas manustati emadele kas fluorsisaldusega (F; ei avalda S. mutans edasikandumisele mõju) või kloorheksidiinsisaldusega (CHX; peaks avaldama mõju S. mutans edasikandumisele) lakki vastavalt 6, 12 ja 18 kuud peale sünnitust. Protseduurid lõpetati, kui lapsed said kahe aasta vanuseks. Uuringu käigus võeti nii emadelt kui ka lastelt sülje- ja hambakatuproove. Proovide S. mutans taset määrati külvi ja ribatesti kontrolliga.
Ksülitoolisisaldusega närimiskumm takistas tõhusalt S. mutans bakteri edasikandumist
Uuringus osales 169 ema-lapse paari, kus lapsed olid kahe eluaasta vanuses. Ksülitooli saanud rühmas kandus S. mutans bakter edasi vaid 10% lastest (vaata joonist), hoolimata sellest, et nende emade S. mutans bakteri tase süljes ei vähenenud ksülitoolitarbimise perioodi kestel. Uuringu läbiviijad toovad esile, et ksülitool ei vähendanud bakteri edasikandumist lastele mitte selle taseme vähenemise tõttu ema süljes, vaid pigem mõjutades S. mutans bakteri edasikandumise võimet.
Ksülitooli saanud rühmas levis S. mutans bakter vaid 10% lastest. Vastavad tulemused kontrollrühmades olid: fluorlakki saanud rühmas oli edasikandumise protsendiks 49 ja kloorheksidiini saanud rühmas 29%.
Lapse kaks esimest eluaastat on kaariese profülaktikas kõige olulisemad. Uuringutulemused osutavad, et tulevikus võib S. mutans bakteri edasikandumise pidurdamine luua paremaid võimalusi kaariese ennetamiseks kui traditsioonilised kaariese profülaktikas kasutatavad meetmed, mis on suunatud hammaste vastupanuvõime tugevdamisele.
Viited:
Söderling E, Isokangas P, Pienihäkkinen K, Tenovuo J. Influence of Maternal Xylitol Consumption on Acquisition of Mutans Streptococci by Infants. J Dent Res, 79: 882-887, 2000
Isokangas P, Söderling E, Pienihäkkinen K, Alanen P. Occurrence of Dental Decay in Children after Maternal Consumption of Xylitol Chewing Gum, a Follow-up from 0 to 5 Years of Age. J Dent Res, 79 (11): 1885-1889, 2000